Ajalugu

Elustiilide uurimise osakond on oma valdkonnas üks vanemaid järjepidevalt töötavaid akadeemilisi struktuure Eestis. Praegune osakond on välja kasvanud 1966. aastal loodud kunagisest ENSV TA Ajaloo Instituudi (AI) sotsioloogia sektorist.

1989. a. moodustati AI sotsioloogia osakonna baasil Eesti TA Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituut, praegune Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Lähtuvalt käsitatavate uurimisteemade muutumisest ja täpsemast piiritlemisest on ka meie osakond (sektor) korduvalt nime vahetanud: algul sotsioloogia, siis töö ja vaba aja, hiljem ka elulaadi sektor, a-st 1998 perekonna- ja kultuurisotsioloogia, siis perekonnasotsioloogia ning nüüd elustiilide uurimise osakond. Pikemat aega on sektorit/osakonda juhatanud E. Rannik (1967-87), A. Narusk (1992-99) ja L. Hansson (1999-2007).

Esimesed 10-15 aastat olid sektori tegevuses tähtsal kohal töö- ja kultuurisotsioloogia. Uuriti tööjõu voolavust, töötootlikkust, muutusi töösse suhtumises, töö iseloomus ja sisus, analüüsiti naiste tööaktiivsust ja kodu mõju töösse suhtumisele. Kultuuritarbimise ja vaba aja veetmisega seotud temaatika piires uuriti töötajate kultuuriaktiivsust ja seda mõjutavaid tegureid, väärtusorientatsioonide dünaamikat, kultuuritarbimise eri liikide levikut elanikkonnas, lugemist ja lugejate kirjanduslikku maitset, klubide ja raamatukogude tööd, vaba aja kasutamise struktuuri ja loovharrastuste osa selles. 1980ndatel aastatel tõusis esile perekonnatemaatika: lisaks juba varemkäsitletud aspektidele uuriti perekonna osa noorte kultuurilisel sotsialiseerimisel, käsitleti perekondade majanduslikku olukorda, peresuhteid, väärtushinnanguid ning naiste kaksikrolli perekonnas ja ühiskonnas; eraldi vaadeldi ka noori perekondi.

Osakonna töö on läbi aastate baseerunud Eesti elanikkonda terviklikult esindavatel küsitlustel. Esimene neist („Inimene ja kultuur“) viidi koostöös Moskva Ülikooliga läbi juba 1966. a. Järgnevad küsitlused - 1973, 1978, 1985, 1992, 1998, 2003 – on kandnud alapealkirja „Töö, kodu, vaba aeg“. Neli esimest küsitlust hõlmasid tööealisi inimesi, järgmised kogu elanikkonda vanuses 18-70. Küsitletute arv on kõikunud vahemikus 1800-2500. Suur osa küsimusi on erinevates küsitlustes säilitatud võrdluskõlbulikena ja kogutud andmed kujutavad endast seega paljuski unikaalset taustmaterjali baasi, mis on osakonna töötajaile andnud võimaluse käsitada ühiskonnas toimuvaid protsesse nende dünaamilises arengus. Aastast 1998 on nimetatud küsitlusse lisatud EMCDDA (European Monitoring Centre for Drug and Drug Addiction) küsimusteplokk, mille alusel töötatakse välja üks neljast erinevates Euroopa maades narkootiliste ainete leviku võrreldavuse indikaatorist.

Peale laiaulatuslike elanikkonnaküsitluste on läbi viidud ka mitmeid erinevate sihtgruppide uuringuid – nt juba 1978. a. osaleti Viini keskuse korraldatud Euroopa riike võrdlevas uuringus „Perekond ja kultuur“, mis oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi sotsioloogia-alaseid koostööprojekte üldse. Aastast 1995 osaleb osakond üle-Euroopalises (2003. a. 35 riiki) ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs) projekti küsitluses.